14. okt: Riia lennujaam. Kell on 12.55. Ootame. Muidu on siiani sujunud väga hästi.
Kell on 16.36 - ilm on kehvake ja lend hilineb natuke.
Lennukis. Polegi vist nii kõrgel varem lennanud. Nüüd ootame, kas saame teada toidu hinna (mina loodan, et on tasuta).
Hiljem. Ja saigi süüa! Kui enne hakkas kõht toidulõhna pärast valutama, siis nüüd on mõnusalt täis. Öö hiilib vasakult peale ja ajab päeva uut tiiru tegema.
Kell 2.56 - istanbuli Sidney hostel. Tänane öö on üle ootuste olnud. Esiteks minituur Mustafaga, seejärel pubi live muusikaga. Tants ja esimene õppetund (ära nooguta, kui jook ära viiakse). Kena ettekandja, katusekorruse pidu ohtra tantsuga ning õhtu lõpuks ka veidike draamat. Hommik algab poosepiltidega ja hommikusöögiga terrassil. Mus, Mus!
15. okt - Lennul Mus'i poole. Kell on umbes 13.00. Täna algas hommik vara - um 6.30. Ärkasime Kaisa, Krista ja Kristeliga ning läksime mošeesid vaatama. Kuigi alguses olime väsinud, on hea, et läksime.
istanbul on ikka kaunis. Olen isegi enam-vähem harjunud selle lihaleti värgiga. Ja me neljakesi oleme tragid. Kui hommikusöök on 8.30, siis oleme natuke enne seda ka platsis. Terrass, kus sõime, oli võrratu. Nägi merd!
Liiklus on siin hull. Eile sõitis taksojuht nt 110-ga kesklinnas. Manööverdused on ka võimatuna näivad.
Oleme nüüd ka kohtunud poolakate, lätlaste, rumeenlastega ja bulgaarlastega. Ei saagi aru, kas Leedust on keegi. Ja kes Türgist on?
Aga eilne tantsuvihtumine oli metsik. Solvasin vist üht tüüpi, kes ligi ajas, kuna ei läinud tantsima. Ups!
21.00 - restoranis. Mus. Jõudsime kohale. Meid võttis vastu soe-soe Mus. Ja tühermaa ja mäed. Alguses ehmatas aguliküla. Nagu CNN oleksime olnud. Mus ise on Pärnust veidi suurem linn, aga tunduvalt elavam. Hotell ise asub ühe peatee ääres, kõrval on autopesula, pagariärikene ja restoran. Alguses oli autotee ja liiklus ehmatav. Meie esimene lõunasöök oli väga türgipärane ja mõnus. Peatänaval käisime ka.
Kuna Kristeliga otsustasime, et ei lase oma passe niisama ära võtta, käisime kaasas, kui neid paljundati. Aga saime Davut'iga tuttavaks ning ka n-ö liinibussiga sõita. Huvitav kogemus.
Türklased on väga abivalmid, kuigi see muutub mõnikord pealetükkivaks. Samas hoolitsevad on nad küll. Pakuvad istet ja teed.
Meile on palgatud ka lisaturvamehed. Linna ei või ka ilma türklasteta minna.
Ja praegu pole osalejate kohta ka mitte midagi halba öelda.
16. okt - eile käisin bulgaarlaste toas eestlasi esindamas. Vahva oli. Rääkisime Kamiliga Eestist, Poolast, ajaloost jms. Pidin ka seletama oma CC vastasust.
Täna mängisime tutvumismänge. Valisime ka salasõbra. Mul on rumeenlane Alex (kena kutt).. Samuti tutvustasime organisatsioone ja meie pildiraami idee sai kiita.
um 18.00 - Türgi restoran. Vaatasime uudistest, kuidas Türgi idas konfliktid on. Hmm... Sel juhul saan aru, miks meil igasugused turvad on. Täna käisime linna ja olime suured vaatamisväärsused.
Kell 23.08 - hotell. Pärast restorani (ja ülisuuri praade) käisime alkopoodi otsimas (kuna nad siin ise ei joo, siis nad ei müü ka tavapoodides). Leidsime lõpuks. Seejärel läksime naljaka asukohaga baari (asus kuskil mingi hoone teisel korrusel). Seal mängis live-bänd ja saime oma (sala-)jooke juua. Kamba kohalikega saime ka traditsioonilisi tantse vihtuda.
Väga, väga tore on olnud. Nüüd on aeg alla poolakate poole minna.
17. okt - esimene workshop. Olin ühes grupis Krassi, Dainise, Serena ja Kamiliga. Väga vahva oli.Samuti tegime eestlastega ka Türgi kaarti.
Türgi pulm. Uskumatu, et meid lubati pulma tulla ja naistel ka meestega tantsida. Väiksed lapsed jooksid aga meie ümber ja tahtsid pilti teha.
21.05 - Vaade mäel olevast restoranist on suurepärane.
Õhtul taas bulgaarlaste juures istumine, kus tegime ka paar üllatust sünnipäevalapsele.
18. okt - Agata sünnipäev!
Samuti terve päev ka fotoworkshopid teemal diskrimineerimine ja sotsiaalne väljajäetus. Pargis oleva töötoa tagajärjel oli ka väike ülekuumenemine.
Corina ja algklasside õpetajaga teetamine ja kohvitamine päeval taastas mu energiavaru.
Õhtul taas restoranis. Agata sai oma muresid kurta. Söögiks sai vahelduseks saiale ja lihale ka midagi muud. Eraklubis sai higistamiseni tantsu vihtuda (ja Kamil tantsib jube hästi!).
Kas te teate, miks on Matrixi kuul nii aeglane? Sest see on Eestis tehtud!
19. okt - grupitöö teemal "Kuidas diskrimineerimist ära hoida?". Olin ühes grupis Dainise, Serena, Madara ja Mariusega.
Kultuuriõhtu. Palju väga ilusaid videosid, jooki, snäkki. Õhtusöögiks oli aga - hamburger! Taaskord sai ohtralt tantsida. Meie oige ja vasemba ei tulnud aga hästi välja. Aga meie sisenemine Zetode saatel meeldis kõigile.
Ja õhtu lõppes massaaži ning huvitava õhtuga bulgaarlaste juures. Nad on ikka nii otsekohesed oma küsimustega.
20. okt - Päev algas passimisega. Ootasime ligi 2 h, et midagi algaks. Ma ei söönud isegi hommikust. Lõpuks kuulasime ettekannet diskrimineerimise kohta. Pool aega mängisin ühe väikse türgi tüdrukuga. Hiljem sain hommikusöögina lõunasööki. Aega läks, aga lõpuks saime Kamiliga ka söögi kätte.
Siis algas linnatuur jooksuga. Õnneks nägime kõrvalisi tänavaid ja kaht mošeed ning ka seda, kuidas Mus'is plaadipoes ostmine ja plaaditegemine käib. Terve grupiga saime kokku assotsatsioonis ja kohtusime kaubandus- ja tööstuskoja tähtsa onuga. Küsiti palju EU ja majanduskriisi kohta.
Õhtusöök oli uues restoranis ja mul on juba lahkumise pärast kurb olla. Õhtul vaatasime Kaisa, Krista ja Agata toas pilte. Õhtu kulmineerus rumeenlaste toas arutelu ja massaažiga.
21. okt - eelnev öö läks pikaks. Samas ärgata polnud üldse raske. Käisime ühes külas kooli ja kodu külastamas. Lapsed oli meist nii sillas. Kurbus tuleb taas sisse.
Saime ka šopata ning viimane õhtusöök oli restoranis. Pidime Türgi saunast tulevaid poisse ootama. Pidu oli ikka tuttavas klubis, kus avalikustasime salasõbrad. Mul oli üllatuslikult Kamil. Loodan, et ta minuga nii palju ei suhelnud ainult sellepärast, et ta mu salasõber oli. Alex oli samuti väga õnnelik oma kingituste üle. Krassi otsustas mulle ja Kaisale jäätise asemel üllatusmunad osta. Nunnu.
Viimane istumine bulgaarlaste toas.
22. okt - lahkumine ja pisarad.
Mul on hea meel, et mõned lennujaama saatma tulid, väga armas žest.
Taaskord istanbulis. Sidney hosteli toas on veel keegi türklane ja hollandlane, kes valmistavad end ette peoleminekuks. Seelik on ülilühike (hommikul kommenteerisid lätlased seda päris hoogsalt) ja kontsad niinii kõrged. Õhtul käisime natuke linnas. Huvitav.
23. okt - käisin üksinda 7.30 mere ääres päikesetõusu vaatamas. Seejärel käisime kõik koos sinises mošees koos paljude teiste turistidega. Hostelisse naastes ootas aga ees kamp tuttavaid eestlasi! Kahju, et mul oli nendega jutustamiseks aega ainult 15 minutit! Lennujaamas möödusid 2 varutundi märkamatult.
Üleüldiselt tagasi vaadates olen väga õnnelik. Sain palju armsaid tuttavaid ja sõpru. Loodan, et jääme veel edasi suhtlema. Sain palju aimu teistest kultuuridest ja õppisin ära ka kolm türgv tantsu.
Kell 16.10 - Riia lennujaam. Läti on sombune ja külm. Reaalsus tambib peale.
